Mis juhtus AI-revolutsiooniga?

Mitmed, teiste seas isegi The Economist on hakanud esitama küsimusi, et kas ja kuhu on tehisintellekti revolutsioon tänaseks jõudnud? Küsimus käis eile läbi ka eile Mektorys toimunud AI/ML foorumilt. Miljardid kõikvõimalisse keele- ja muudesse AI-mudelitesse panustatud dollarid, eurod ja muud ühikud pole paljude arvates siiani mingit majanduslikku mõju avaldanud jne.

Aga see, et tehisaru valdkond on juba lugematul hulgal AI-eksperte tekitanud, on jõudnud isegi meemide maailma.  

Peale foorumit, kus paneelides ja vestlusringides arutati AI mõju meditsiinis, hariduses, meedias ja mujal, avaldan ka mõned oma mõtted.

AI eksperdid või entusiastid?

Ma ei pea ennast tehisaru eksperdiks ja kogu suure lugupidamise juures ei tea ka ühtegi, kes oleks. Seda eelkõige põhjusel, et AI on väga lai valdkond ning kõikidest teemadest palju teada, ei ole võimalik. Samas arvan, et kui keegi on mõnda lahendust pikalt ja põhjalikult testinud ning sellest ka ise kasu saanud, siis näiteks Chat GPT või mõne muu AI-tööriista asjatundjaks võib ta end kindlasti pidada.

Revolutsioon vähem kui kahe aastaga?

Chat GPT lansseeriti vähem kui kaks aastat tagasi, 30. novembril 2022. Selle esimesed versioonid masse ei kaasanud. Reaalsuses võib generatiivse ehk loova AI lahenduste suuremaid samme näha alles eelmisest suvest. Kuigi areng on olnud meeletu, on täna endiselt palju neid, kes loodavad hetkest rohkemat. 

Ma sain oma esimese telefoni 1997. aastal. Kulus rohkem kui kümme aastat enne kui telefonile hakkasid tekkima muud funktsioonid, mida täna kasutavad pea kõik ajaliselt rohkem, kui telefoni originaalfunktsiooni ehk helistamist. Paljud veebilehed saavad telefoni kaudu rohkem klikke, kui arvutitest. Pealegi ka veebilehtede arengut võib vaadata rohkem kui kümne aasta perspektiivides. 

AI pildid on kahe aastaga teinud suurema arengu kui fotograafia 200-aastaga. Väga suuri tulemusi on tehtud valdkondades, mis nõuavad suuri andmemahte, näiteks ilmaennustamine või meditsiin. Näiteks nädal tagasi anti teada, et tänu tehisarule on nüüd võimalik vähki avastada juba nanotasandil. 

Ka eestlaste tehtud ning vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud “Super Aju 1” ehk “seitsmes meel”, mida ma sain ka proovida, on lahendus, millele AI on andnud olulise panuse ning millel on suur potentsiaal maailma parandada. 

7sense.ee SuperBrain 1

Gartneri haibikõver ja AI tulevik

“Gartneri haibikõver” on graafik, mida ka tehisaru valdkonnas on hetkeolukorra selgitamiseks palju kasutatud. Tegin sellest lihtsustatud versiooni, kus mõte jääb samaks. 

Tõenäoliselt näeme ka AI-puhul olukorda, kus kõrgentatud ja kiired ootused viivad meid esmalt “pettumuste orgu”, kuid lähiaastatel saame valgustatud ehk tehisaru lahendused saavad teadlikult osaks suuremate masside igapäevasest elust. Olgu selleks AI-agendid, mis aitavad õppida, plaane teha, tegemisi automatiseerida või muud lahendused. 

AI/ML Foorum – mida siis ikkagi räägiti?

Mitmed konverentsid, kus on ettekanded, arutelud jne on toredad ja põnevad, kuid mõned päevad hiljem ei pruugi sellest midagi erilist meeles olla. Tegelikult võib olla raske ka kõigest osa saada, näiteks Mektoris oli terve päev pealava paneelid, kuid nende kõrval lisaks kahes-kolmes ruumis korraga ka ümarlaua arutelud kokku 14. erineval teemal. 

Alles siis kui olin AI haridusteemade töötoast liikunud edasi tehisintellekti kasutamiseni meedias, tuli pähe, et tegelikult oleks võinud AudioPeni või telefoni helisalvesti käima panna, et saada sellest transkriptsioon, mille abil hiljem saaks ChatGPT, Claude.ai vms abil erinevaid kokkuvõtteid teha – “nimeta viis peamist punkti, millest töötoas juttu oli”, “tee lühikokkuvõte ajakirjanduslikus stiilis, lisa pealkiri jne”.

Õnneks võtsid korraldajad selle ülesande enda peale, kuna kõikides ümarlaua vestlustest tehti ka helisalvestus ning pealavalt ka videosalvestus.

Seega, oled koolis või konverentsil – võta telefon, salvesta heli, kasuta mõnda lahendust (eesti keeles näiteks tekstiks.ee) ja saad sellest transkriptsiooni. Sellest saad erinevate AI lahendustega teha kiireid kokkuvõtteid ja uurida järele, mida siis ikkagi räägiti?

AI hariduses

See, et tehisaru muudab juba täna haridust, on õpilastele rohkem selge kui õpetajatele. Kui aga õpetajad saaksid aru, et nende kõige surmigavamat tööd ehk õpilaste kodutööde parandamist saab AI abil oluliselt kiirendada, siis kogu Eesti peale kümned tuhanded ületöötunnid jääksid juba sel aastal tegemata.

AI meedias

Millal on artikkel AI poolt kirjutatud? Kas seda saab üldse öelda? Kui ajakirjanik küsib mõtteid, millest kirjutada, paneb ise midagi kokku, kuid laseb selle mõnel keelemudelil üle käia ja täiendada? Kui fotograaf teeb pildi, kuid muudab seda mõne tehisaru pildilahendusega? Kas filmitud klipile võib lisada mõne AI kaadri? Kas tehisaru võib faktide puhul üldse usaldada?

Proovi näiteks chatter.hume.ai – interaktiivne podcast, millele võid julgelt vahele segada. Mõtle kui mõni analoogne lahendus suudaks juba lugeda Eesti uudiseid ja teha nendest kokkuvõtteid, mida ta loeks ette. Tehniliselt ei ole juba täna keeruline, et seda võiks reaalajas teha ka videokujul, näiteks omaenda avatariga. 

Kokkuvõttes on tehisintellekt tulnud, et jääda. Samamoodi nagu internet või telefon. Aga selle areng on kiirem kui ühelgi teisel inimkonna leiutisel. Täna on oluline testida ja proovida, et tulevikus Gartneri “produktiivsuse platoole” teistest varem jõuda. 

Suudan kindlasti ka sinu ettevõttele mõne praktilise ja/või lõbusa AI koolituse pakkuda. Võta ühendust.