AI kokkuvõte AI konverentsist Tartus

Tegin tehisintellekti abil kokkuvõtte esmaspäeval Tartu Ülikooli Delta Management Schooli konverentsist “Artificial Intelligence: Hype, Revolution or Innovation as Usual?“. Sündmusel oli kolm moderaatorit, esines 17 ettekandjat, teiste seast teadlased ja eksperdid Kanadast, UK-st ja Singapurist.

UPDATE: 18.11.2023. Sündmust sai tasuta jälgida worksup.com ja Facebooki vahendusel ning nüüd on osad ettekanded järelvaadatavad ka Delta Management Schooli YouTube kanalist. 

Kokkuvõttes on kolm osa: 

1. 1. Konverentsi esinejate olulisemad mõtted nii minu kui AI hinnangul.
   2. Kuidas saab AI abil kiirelt kokkuvõtteid teha, seda ka juhul, kui ettekanded on vaid otseülekandes?
   3. Mida sellest kõigest arvata ehk mis on minu tänased mõtted tehisintellektist?

Konvrentsi esinejate mõtted

Päeva alustas Oxfordi ülikooli vanemteadur Alex Connock, kes rääkis kuidas suurkorporatsioonid integreerivad tehisintellekti oma turundusstrateegiatesse. Alexi hinnangul on generatiivne AI maailmas sama suur muutus, kui fotograafia või trüki- ja videokunsti leiutamine. See tähendab, et tänased tudengid ja töötajad peavad küll tegema seda, mille eest hetkel palka saadakse, kuid õppima kõrvalt ka neid lahendusi, mida juba lähitulevikus vaja läheb.

Andmeteadlane Elizaveta Lebedeva rääkis Bolti näitel kuidas andmeteadus ja tarkvarainseneria on ettevõttesse integreeritud. Näiteks Bolti tõuksi kasutades registreeritakse sinu kiirendus. Järgmine kord, kui tõuksi kahe- või kolmekesi kasutad, siis süsteem saab tegelikult sellest aru ja võib ka reageerida. Lisaks rääkis suurte keelemudelite kasutamisest klienditoe automatiseerimisel, millega saab klientide probleeme kiirelt tuvastada ja lahendada.

Kaspar Loog LHV pangast rõhutas, et kaasaegne pangandussektor on muutumas sarnaseks tehnoloogiaettevõttega, kus AI ja masinõppe kasutamine toob kaasa uusi võimalusi isikupärastatud pangateenuste pakkumiseks, kuid samas esitab väljakutseid, nagu andmete kallutatus ja regulatsioonide järgimine. Pangad seisavad silmitsi keeruliste juriidiliste nõuetega, mille haldamine on aeganõudev ja vajalik, et tagada teenuste turvalisus ja usaldusväärsus.

UI/UX strateeg Andres Kostiv keskendus tehisintellekti kasutamisele disainivaldkonnas, arutledes selle võimaluste, väljakutsete ja mõju üle nii pildiloomes, kliendikogemuse kujundamises kui ka eetilistes ja privaatsusaspektides. Kas on vaja kujundajat, kui looka.com jt võib selle AI abil ära teha, rääkimata piltidest, veebilehtedest ja isegi rõivaste personaalsest kujundamisest.

Pipedrive ettekandes käsitleti, kuidas nad on kasutanud tehisintellekti äriprotsesside optimeerimiseks ja uute toodete arendamiseks, rõhutades AI-strateegias kiiret katsetamist, turvalisust ja erinevate ettevõtte funktsioonide koostööd. Esinejad (Agur Jõgi ja Eva Lond) tõid esile AI kasutamise tähtsuse äriliste eesmärkide saavutamisel ja vajaduse hoolikalt hallata andmete turvalisust ning erinevate osakondade kaasamist innovatsiooniprotsessis.

AI maailmalõpuni on kaks aastat?

Skype ja Kazaa kaasaasutaja, investor ja arvutiteadlane Jaan Tallinn, alustas vestlust väitega, et AI on inimkonnale eksistentsiaalne oht. Samamoodi nagu inimesed on mitmed liigid välja suretanud, võib Jaani hinnangul AI inimkonnale teha. Näiteks kui tehisaru saab käed külge masinatele, mis muudavad atmosfäri koosseisu, siis inimkonna viimased hingetõmbed võivad olla suhteliselt kiired ja korraga.

Jaan on üks nendest ärimeestest ja tuhandetest teadlastest inimestest, kes arvab, et kogu AI areng võiks vähemalt kuueks kuuks pausile panna. Ott Pärna küsimusele, kas AI teeb inimesi võrdsemaks või erinevamaks, vastas Jaan, et tegelikult ei ole väga vahet kui me kõik võrdselt surnud oleme.

Isiklikult nõustun Jaaniga, et igasuguse AI-hurraatamise õppeprogrammide, konverentside, koolituste ja muude infojagamiste juures peaks alati ka tehisaru võimalikest ohtudest rääkima. 

Tõsise teema lõppu üks lõbus lugu. Kui AI tegi videost trantskriptsiooni, siis ei osanud ta Jaan Tallinna nime välja kirjutada. Arvas, et on “John Darling”. Lasin parandada ja vastus tuli selline.

Endine AI ekspert Maksu- ja Tolliametis, Pille Muni rääkis tehisintellekti (AI) rakendamise võimalustele ja väljakutsetele avalikus sektoris, kus on oluline ka selgus ja läbipaistvus, sest kodanikud peavad teadma, kuidas otsuseid tehakse. 

AI võib teha avaliku sektori tööd efektiivsemaks ning aidata koguda miljoneid eurosid lisamakse, kuid juba on näiteid Hollandist, kus tuhanded pered on AI vigade tõttu saanud ka kannatada. Kuigi AI vastu on huvi suur, on vaid vähesed suutnud seda tõhusalt rakendada. 

Telia analüüsiosakonna juht Erki Pogoretski tegi hea ettekande, kuidas ettevõtted peaksid oma AI strateegiat kujundama. Gartner Hype Circles oleme Erki hinnangul jõudnud tippu või selle lähedale, kuid võitjad ja produktiivsuslahendused selguvad kunagi hiljem. 

Erki ettekande peamiseks mõtteks pean küsimust vastutuse osas. Näiteks Air Tagide abil saab ta teada, et võtmed ja rahakott on temaga koos kodus, kuid seda, kus täpselt, ta ei tea. Võimalik, et inimesed on hakanud juba liiga palju tehnoloogiat usaldama. AI võib luua presentatsioone ja tekste, kuid neid tuleb alati inimese poolt üle kontrollida.

Tuntud neuroteadlane Jaan Aru, kes tegeleb aju ja tehisintellektiga, andis oma tehisaru ettekandes päeva parimad mõtted loovusest AI ajastul. 

• • AI võib olla loov, kuid tal puudub inimesele omane sisemine motivatsioon seda teha. See sisemine komponent on inimloovuse oluline osa, mis tehisarul puudub. 
  • Tehisintellekti tööriistad võivad inimeste loovust nii suurendada kui ka vähendada. Neid saab kasutada loovuse toetamiseks, ideede genereerimiseks ja oskuste parandamiseks, kuid samas on oht, et need tööriistad asendavad loovat mõtlemist, eriti hariduskeskkonnas.  

Lühidalt – AI tööriistad võivad teha meid targemaks ja loovamaks, kuid inimloomusele (mitte loovusele) on omane laiskus, mis tähendab, et on suur oht jääda hoopis rumalamaks, seda nii kooliprogrammides kui tööalaselt.

Oma tudengitel Jaan enam esseesi ei lase kirjutada, sest on oht, et teevad need ChatGPT abil ära ja ise ka enne läbi ei loe. Samas ta motiveerib AI tööriistu kasutama, et teha teistsuguseid ülesandeid. 

Pakun ise mõned näited:

• • Loo AI abil presentatsioon teemal X ja kanna see klassis ette. Räägi, miks just seda lahendust kasutasid.
  • Milline AI tööriist on kõige parem X töö tegemiseks? Too näiteid ja põhjenda.
  • Koosta ChatGPT abil tekst teemal X. Kopeeri tekst. Leia üles kõik tekstis olevad vead ja too need välja.

Christjan Schumann (SageOS) tutvustas, kuidas tehisintellekt võimaldab avastada ja arendada inimvõimeid ning kuidas see aitab kaasa isiklikule ja professionaalsele arengule, pakkudes personaliseeritud tagasisidet ja uusi enesearengu võimalusi. Christjan tõi näite coachingust, kus AI on hea abimees, mis tunniajase vestluse trantskriptsioonist saab öeldud mõtted kiirelt välja tuua. Tegin ise sama kõikide ettekannete kohta. 

TÜ polümeermaterjalide professor Alvo Aabloo rääkis robotitehnika ja tehisintellekti rolli ja mõju üle, keskendudes sellele, kuidas need tehnoloogiad võivad asendada ja täiendada inimestööd erinevates valdkondades, sealhulgas tööstuses, meditsiinis ja igapäevaelus. Ta käsitles ka robotite õppimisvõimet ja kohanemist inimkeskkonnaga, rõhutades tehnoloogia edasist arengut ja selle potentsiaali tuleviku ühiskonnas. Roboteid on meil palju, kuid humanoidid veel arenevad. Keegi ei tea veel kui kiiresti ja kui kaugele.

Laurence Liew, AI Singapore’i innovatsioonijuht, rääkis seejärel Singapuri lähenemisest tehisintellekti (AI) küsimustele, tuues välja riigi digitaalse teekonna alguse 1980. aastatel ja AI alaste kursuste pakkumise ülikoolides. AI Singapore programmi loomine 2016. aastal keskendus teadus- ja arendustegevusele, tööstuse arendamisele ning AI talentide kasvatamisele, sealhulgas erinevate valdkondade spetsialistide ümberõppele AI alal. Liew rõhutas, et Singapuris on AI areng seotud ökosüsteemi kiirendamisega ja mitmekülgsete talentide kaasamisega, pakkudes terviklikku lähenemist alates teadlikkuse tõstmisest kuni rakenduslike projektideni.

Siim Sikkut, Digital Nation’i juhtivpartner, jätkas teemal “How the Public Sector can Benefit from Artificial Intelligence”, kus käsitleti tehisintellekti (AI) mitmekülgseid rakendusi avalikus sektoris. Sikkut tõi välja AI võimekuse parandada valitsuse tõhusust ja isikupärastada teenuseid erinevates valdkondades nagu haridus, kriisikommunikatsioon ja maksupettuste avastamine. Ta rõhutas AI universaalset rakendatavust eri arengutasemega riikides ning selle potentsiaali tõsta kodanike elukvaliteeti, muutes valitsusteenused mugavamaks ja tõhusamaks.

Liina Kamm, Cybernetica vanemteadur, rõhutas oma ettekandes tehisintellekti kasutamisel seotud keerukust ja riske, eriti valitsuse tasandil, tuues välja vajaduse hoolika reguleerimise, privaatsuse kaitse ja andmete turvalisuse järele. Ta käsitles ka AI-spetsiifilisi riske ning privaatsust tõhustavaid tehnoloogiaid, rõhutades õigusliku vastutuse ja kvaliteetsete AI-mudelite olulisust.

Euroopa Liidu patendikohtu kohtunik, Kai Härmand käsitles tehisintellekti regulatsiooni ja eetika olulisust, rõhutades vajadust rahvusvahelise koostöö, läbipaistvuse, eetiliste põhimõtete järgimise ja AI süsteemide pideva järelevalve järele, et tagada nende õiglane ja vastutustundlik kasutamine. Samuti tõi ta välja AI mõju õigusvaldkonnale ja turvalisusele, rõhutades intellektuaalomandi õiguste, turvaprotokollide ja riskide hindamise tähtsust.

Viimane esineja, professor Ajay Agrawal Rotman School of Management’ist, University of Toronto’st, rõhutas oma ettekandes, kuidas tehisintellekt (AI) on põhiliselt ennustamisvahend, mille maksumuse langus võimaldab laialdast kasutust ja ümbermõtestab traditsioonilisi probleeme ennustamise kontekstis. Ta toob esile, et AI võimaldab ettevõtetel ja tööstustel oma süsteeme põhjalikult ümber kujundada, sarnaselt elektri mõjuga tööstusrevolutsiooni ajal.

Ettekannete kokkuvõte

Tehisintellekt on aktuaalne ja oluline teema, mida näitab ka fakt, et Tartu Ülikooli DELTA TRENDS DAY selle oma 2023. aasta peateemaks võttis. Loodetavasti saab kõiki ettekandeid ka järelvaadata (hetkel võimalust ei leidnud). 

Teema on lai ning puudutab paljusid valdkondi. Oluline on seda õppida ja kasutada, kuid mitte liigselt usaldada. Tuleb teada selle ohte ning nendest ka rääkida. Õppima peavad ka õpetajad, sest koolid peavad tegema meid targemaks ja püüdlikumaks, mitte laisemaks ja rumalamaks.

Konverentsi lõpparutelu trantskriptsiooni võttis ChatGPT kokku järgmiste sõnadega (copy paste): 

Konverentsi “Artificial Intelligence: Hype, Revolution or Innovation as Usual?” lõpparutelus Tartus keskenduti tehisintellekti (AI) olemuse ja mõju mõtestamisele. Arutelus osalejad tõid välja, et AI-ga kaasneb palju haipi, kuid see on ka märkimisväärselt võimas tehnoloogia. Rõhutati, et AI on enam kui lihtsalt arvutuslik statistika, võimaldades keele kujundamist ja ennustamist. Samuti on see üllatanud oma rakendustega füüsikas ja robotitehnoloogias ning aidanud lahendada keerukaid teadusprobleeme, näiteks ravimite avastamises ja proteiinide modelleerimises.

Mõned osalejad pidasid AI-d revolutsiooniks, arvestades selle potentsiaali muuta oluliselt paljusid valdkondi. Samas tõdeti, et kuigi AI võib luua uut sisu, ei loo see täiesti uut teavet, vaid pigem korraldab olemasolevat ja ennustab järgmist sõna või lauset. Rõhutati kriitilise mõtlemise tähtsust AI väljundite hindamisel, et eristada tõde ja eksitust.

Arutelu pöördus ka hariduse ja ülikoolide rolli poole AI ajastul. Leiti, et ülikoolid peaksid olema katsetuste eesliinil, õpetades tudengeid hindama AI loodud vastuseid. Samuti tõstatati vajadus suurendada kunsti ja humanitaarteaduste osakaalu hariduses, et arendada kriitilist mõtlemist ja otsustusvõimet.

Lisaks käsitleti valitsuste rolli AI arengus, eriti väiksemates riikides nagu Eesti ja Singapur. Arutleti, kuidas valitsused saavad mõjutada AI arengut, tagades samal ajal andmete privaatsuse ja turvalisuse.

Kokkuvõttes peeti AI-d valdkonnaks, mis hõlmab nii hüpet, innovatsiooni kui ka revolutsiooni elemente. Arutelus rõhutati vajadust mõista AI-d, esitada õigeid küsimusi ning kasutada seda teadlikult ja kriitiliselt, et maksimeerida selle kasulikkust ühiskonnale.

Kui soovid ettekannetest ise oma AI kokkuvõtted teha, näiteks:

• • tee ettekandja esitlusest ajakirja artikkel,
  • mis on 5 peamist ettekande punkti,
  • võta ettekanne kokku kahe lausega,
  • selgita kogu ettekannet vanaemale / põhikooli õpilasele jne.

siis lae siit alla kõikide esinejate ettekanded (.zip fail) ja kopeeri tekst ChatGPT-sse. Tekstid ei ole ideaalsed, kuid AI oskab nendest mõtteid välja lugeda.

Kuidas tehisintellekti abil luua videokonverentsi kokkuvõtteid?

Kuna inimesed on laisad ja ei ole nõus lahenduste eest maksma, siis alustan lahendustest, mis on lihtsad ja tasuta.

• • Kui konverentsi ettekanded oleks YouTube’is, siis saaks YouTube Summary vm plugina abil teha kliki, mis avab ChatGPT ja teeb video transkiptsioonist 5-punktise kokkuvõtte. 
  • Kui tegemist on otseülekandega, siis tuleb ühel või teisel viisil saada selle helisalvestus. Näiteks igavas eestikeelses loengus istudes paned oma telefoni heli salvestama. Seejärel laed selle faili tekstiks.ee (vabavara) üles. Saad teksti, millest lased ChatGPT tasuta versioonil kokkuvõtte teha. 

Tasulised lahendused

Üldjuhul on head asjad, mis võimaldavad asju kiiremini teha, ka tasulised. ChatGPT Plus, mis on palju targem ja võimekam kui tasuta ChatGPT 3.5, maksab 20 USD kuus. Vaata üle, palju teda kasutad ja arvuta välja tema tunnihinne sinu jaoks. Võibolla on seda väärt. Sama kehtib ka video- ning muude programmide kohta.

• • Üks lihtsamaid lahendusi on AudioPen. Testisin seda ka antud juhul. Paraku selle tasuline versioon võimaldab salvestada järjest kuni 15 minutit (tasuta kuni 3). Samas saab panna peale 15 minutit asja uuesti salvestama ja hiljem tekstid üheks mõtteks kokku liita (testitud). Minut-kaks peale salvestuse lõppu sain inglisekeelsest ettekandest eestikeelse kokkuvõtte.
  • Variant kaks on helisalvestus + heli tekstiks + ChatGPT. 
  • Mina kasutasin kõikide ettekannete puhul ühe tasuta ekraanisalvestaja tasulist versiooni, mis salvestas nii pildi kui heli. Seejärel importisin video oma Adobe Premiere PRO-sse, kus hiljuti tekkis ühe klikiga transkiptsiooni võimalus. Teise klikiga sain salvestuse tekstifaili. Teksist saab ChatGPT abil väga erinevaid väljavõtteid teha. Näiteks – tee sellest ajalehte artikkel, võta ettekanne kokku 5 lausega, kirjuta kokkuvõte sedasi, et põhikooliõpilane või vanaema sellest aru saab jne.

Minu mõtted tehisintellektist

Mida on kõigil inimestel samapalju? Sinul, minul, Elon Muskil ja riisipõllul töötaval hiinlasel? Aega! Kõigil on päevas 24 tundi, ka neil, kes varem üles ärkavad. Oktoobri lõpus, kui kella keerati, oli meil ühes kuupäevas siiski 25 tundi. 

Järelikult aeg on midagi, mida tuleb väärtustada. AI tööriistad selleks ongi. Saame kiiremini luua tekste, pilte, kokkuvõtteid, presentatsioone jne. AI tööriist on mootorsaag. Saag ei mõtle, kuid sae kasutamist tuleb õppida, sest muidu võib seda valesti kasutada. Mõni saag vajab töötamiseks veidi “kütust”, kuid mitmeid saab tasuta proovida. Mootorsaag ei võta sinu tööd ära. Võtab see inimene, kes seda oskab kasutada.

Järgmisel kolmapäeval, 22. novembril 2023, räägin Äripäeva Akadeemias ajast, saest ja videost pikemalt.